Jõulukuulid

Seda postitust hakkasin ma tegelikult kirjutama juba kaks jõulu tagasi. Vahepeal aga postituste kirjutamine ei suju kohe üldse ning nii nad ripakile jäävadki. Hetkel on mul aasta vanuseid või vanemaidki postitusi kolm tükki ootel. Proovime siis ühe ära postitada.

Jõulukaunistusi tahtsin ma juba ammu proovisin ise teha.

Mingi hetk leidsin Karnaluksist - kust ma ikka enamus põnevaid lõngu avastan - sellise vahva "karvase" lõnga Madame Tricote Shiny. See lõng sobib taoliste kuulide ja tõenäoliselt ka muude jõulukaunistuste tegemiseks suurepärast. Samal päeval sai tellitud korralik ports - 50 tükki, kui täpsem olla - penoplastist kuule.

Kuna iga aasta on küsimus, mida jõuluks kellelegi kinkida, siis sai otsustatud, et too aasta saab naispere endale erisuguseid jõulukaunistusi. Mu muffineid olete juba näinud. Teine ports olid siis need.

Vahepeal jõudsin neid valmistada ka teistele headele sõpradele-tuttavatele ning ilutsevad need ka meie kuusel.

Kindlasti sobivad penoplastikuulidega ehted eriti oivaliselt suuremate loomadega perre, kuna millelgi pole puruneda. Ja muidugi väga head kassidele küüntele.

Peaaegu kõik penoplastist kuulid said ära kasutatud. Ehk peab siis varsti uued tellima, kui on veel plaanis meisterdada :P

Darth Vader

Darth Vader oli mu teine katsumus detsembrikuus. Pidi tulema nunnu ja lustakas. Näiteks oli antud allpool olev Yoda, kelle ma ka lõpuks ära meisterdasin - pildid tulekul. Suuruseks umbes käelaba pikkus.

OctopiedCrafting, etsy.com

Keha tegemine oli loomulikult väga kerge. Lähtusingi ülemisest pildist, tegin ainult baasi laiemaks ja loomulikult pikemaks. Kõige raskem oli kiivri tegemine. Õmmeldud versioonidel oli see kõik kuidagi loogiline, aga just minu omale oli seda väga raske sobitada.

https://www.deviantart.com/misscoffee

Siiski sain ka siinkohal kannatuse ja erisuguste katsetustega lõpptulemuse sobivaks.

Kahjuks polnud ka täpselt selliseid pärleid, millega soovisin rinna peal olevaid nuppe teha, kuid kuna ideeks oli lõbus ja natuke korrapäratu Vader, siis said ka need korrapäratult oma kohale.

Tulemus siis järgnev.

Tuli natuke toru, kuid tellija oli väga rahul,, ning tundub, et mul on uus püsiklient. 

Meeps (League of Legends)

Eelmise aasta novembris lõpetasin enamus plaanitud töid ja otsustasin, et peaks ühe oma poolikutest kampsunitest lõpetama (mis mul juba kaks aastat pooleli on, sest ma ei suuda kaelust ära lõpetada), et saaks alustada ühe pikalt plaanitud kampsunit alustada - lõng ootab samuti juba pea kaks aastat.

Ja siis sain enda taldrikule terve hunniku tellimistöid. Meeps on esimene, kellest lähemalt kirjutan.

Ma ise League of Legendsit mänginud pole, seega ei oska täpselt öelda, mis tegelastega tegu. Nii palju, kui ma aru sain, on need ühe tegelase (LOL-i järgi champion) Bardi käsilased.

Piltide põhjal tundus, et neid peaks ju marulihtne teha olema ka. Lisaks olid mul näitena ka google'i õmmeldud variandid.

ThePlushPanther etsy.com

Siiski, kui mustrit ees ei ole, on algus ikka natuke raske. Lisaks oli soov, et tegelased oleks võimalikult väiksed - eriti hea, kui umbes käelaba pikkused (~9cm). Väikseid asju meeldib mulle muidu nikerdada küll ja need pakuvad ka korralikult pinget, samas on natuke raske eriti väikseid detaile teha ja ka täita.

Algne variant oli natuke suurem, kui soovitud, tuli umbes poole suurem, kui peaks, ent tänu temale sain aru, kuidas see tegelane välja nägema peaks, ning sealt sai edasi liikuda. Tellija oli kujuga rahul, kuid pidin tegelast natuke kahandama.

Esialgne variant ootab hetkel veel oma silmi ja läheb ühele mu heale sõbrale.

Järgmine katsetus oli peaaegu ideaalne. Ainuke asi, et pea sai tehtud vastavalt keha suurusele, kuid tegelikult oleks pidanud olema sama suur, kui esimesel. Mõeldud - tehtud. Kui esimene sai täiesti valmis, siis sain motivatsiooni juurde kohe kõik ära teha. Neid meisterdada oli päris vahva, lisaks olin tol hetkel just Londonisse lendamas, nii et kolm tundi vaba aega heegeldamiseks.

Kui tegelased ise said väga kiiresti ja suure himuga, siis need viimased viimistlused on alati kõige rasked. Selle töö viimane jõupingutus olid silmad. Alguses mõtlesin, et heegeldan silmad iirisest, et tuleksid natuke tihkemad. Lõpuks aga tundus, et sobib ka sama jämedusega lõng, millest keha heegeldasin. Alguses jäi natuke vahesid näha, kuid pärast korralikku trummeldamist pesumasinas oli kõik super (veel üks põhjus, miks peaks kõike pesema - ühtlustab nii kudet kui ka heegelpinda).

Ja siis loomulikult need punased jooned ... oi, kuidas ma neid kartin. Esialgne plaan oli need peale heegeldada, kuid kuna seal oli liiga palju kumerusi, heitsin selle mõtte kõrvale. Väga suur hirm oli, et just nende nikerduste pärast jääb kogu töö üle andmata.

Olukorra päästis tekstiililiim - jätsin pikemad jutid, mille tõmbasin pea sisse ning tulemus oli oivaline.

See oli väga huvitav väljakutse ning varsti tulevad postitused ka teiste põnevate tööde kohta :)

Samblaroheline peapael

Rohkejuukselistel neidistel - nagu mina - ei ole sügiseks (ja vahel ka talveks) parimat aksessuaari kui peapael. Tean, et osad räägivad  et ka juukseid peab soojas hoidma, kuid minu metsikud lokid tõrjuvad kõik mütsid pealaele või siis on mütsi poolt nii lapikuks surutud, et peaks tööl hakkama nendega midagi ette võtma. Eelistan lihtsalt suuremat ja soojemat peapaela.

Eelmine aasta, kui töö kohta vahetasin ja pauside ajal kudumise/heegelduse kätte võtsin, tekitas see inimestes eelkõige natuke üleoleva muige. Küll prooviti naljamisi tellida kampsuneid ja kindaid... Nüüd aga on ka tõsiseltvõetavamaid inimesi, kes hindavad su tööd ja soovivad midagi tellida.

Nii näiteks tellis üks kolleeg mult endale samamoodi peapaela. Tal on veelgi suurem juuksepahmakas kui mul ning tihtipeale kannab ta juukseid krunnis. Tean omast kogemusest väga hästi, et nendega mütsi kandmine on tõeline piin. Esiteks ei pruugi see üldse pähegi mahtuda. Ja kui mahub, siis pole ilusast krunnist enam pärast midagi järel.

Seega on peapael parim variant.


On ju suurepärane lahendus?
Lõngaks sai valitud mu läbiproovitud variant Nuovo Irlanda. Seekord kudusin selle ühekordselt ja poolpatendis - selline oli tellija soov.
Varsti loodan postitada ka enda ümberkootud peapaela.

Sõrmedeta kindad

Väga pikk paus oli sees. Tegelikult nii postitamisest kui käsitööst üldiselt. Võtsin tegelikult isegi paar projekti käsile kevadepoole, kuid kuidagi ei suutnud nendega tegeleda.

Ka suvel ei liikunud käed sinna käsitöö korvi (või õigem oleks öelda korvide/kastide/pakkide) poole kohe üldse mitte 😁

Kuid nüüd lõpuks sügisel võtsin end kokku ja hakkasin täie hooga pihta. Alustan lihtsalt postitusega, kuigi paar eset on juba ka valmis meisterdatud. 

 Pakun teile vaatamiseks ühe haruldastest eksemplaridest - endale kootud kindad 🧤 

Mina olen täielikult 'nutikinnaste' harrastaja - ju siis annab nutigeneratsioon tunda. Aga samas mul kipuvad peopesad tavalistes kinnastes rohkem niiskeks minema ja üldiselt on kuidagi taolisega mugavam, minu arvates vähemalt.

 Katsetasin siin üht lõnga, mis mu tähelepanu veel Liannis töötades tõmbas. Sooviksin sellest mingi hetk kergema kampsiku valmis kududa. Lõngaks on Katia Alpaca Silver.

72% alpakavilla annab mõnusalt sooja ka suht peenikese niidina ning ülejäänud 28% polüestrit ja polüamiidi tugevust ning ka kerget läiget.
Läige on täiesti minimaalne, kuid samas annab kerget härmatise tunnet. Kindad on vaatamata lisandile äärmiselt pehmed ja mõnusad.

Praeguste ilmadega on selliseid kanda ideaalne. Lisaks saab vajadusel sõrmed peitu pista. Mingi hetk sooviksin komplekti teha ka peapaela, kuna hetkel on vaid soojem variant, millega hetkel üpriski palav.

Virmalistest sokid tädipojale

Kaks aastat pärast mu käsitööpisiku taastamist ja esimeste sokkide katsetamist on nüüdseks terve pere ära sokitatud. Mu lähipere hõlmab ka vanavanemaid ning tädi peret. Allpool olevad sokid läksid kingikotti kaunistama mu vanema tädipoja jalgu. 

Neilgi, nagu enamusel mu loomingul, on mingisugune alguslugu.

Ma olin rahumeeli lõpetanud oma 'põlevad' projektid ja asusin sõbrale sokke kuduma, kui ma jäin järsku mõttesse, et oot-oot, aga kahe nädala pärast on ju tädipoja sünnipäev! 

Ma teadsin küll, et koon talle sokid, aga siis tuli ju lõnga küsimus. Vaatasin oma lõngavarud üle, tõstsin kõik lõngadki ümber, aga riiulis ei paistnud midagi sobilikku olevat.

Piilusin siis oma poolikute tööde kottidesse ja ennäe! Olin hakanud Novita Polarisest endale sokk-susse heegeldama, kuid ikka polnud need see - ja see mõte käis kogu tööprotsessi käigus peast läbi, aga siis mõtlesin, et teen ikka alustatud töö lõpuni.

Nüüd oli aga ikka näha, et lõng tuleb ikka hoopis mujale ära kasutada. Said siis sipsti! lahti harjutatud ja uus töö varrastele. 

Ja näed sa! töö sujus kohe kiiresti ja libedalt. Pärast paarikordset harutamist ja mustrite vahetamist muidugi. Aga lõpuks sai sobiv muster leitud ja silmuste arvgi paigas ning sokid said päev enne tähtsat päeva ära lõpetatudki.

Pean ära mainima, et proovitud sokilõngadest üks karedamaid, aga pärast pesu oluliselt pehmem. Vaatab, kuidas kandes jääb.

Taas midagi mõnusat iseendale

Eks ikka juhtub enamasti nii, et tahad küll endale täiega kõike teha - ja tegelikult vaikselt teedki -, aga ikka tundub kogu aeg, et midagi on puudu.

Näiteks sokid endale ma ju tegelikult juba kudusin, aga nagu mainitud, siis said nad liiga ümber, nii et on vaja ümber kududa. Kuid .. nagu ikka, tegin ma esialgu pigem ikka uued, kui hakkasin teisi ümber kuduma.

Tegelikult on mul vägagi hea põhjus - nimelt harjutasin ma eelmiste sokkide puhul kudumist pool numbrit suurema vardaga, kui ma muidu lõnga kallale läheks. Nood tulid ilusad ega veninud pärast pesu välja. Minu omad aga venisid ikka korralikult.

Ma küll sättisin neid pärast pesu, aga on näha, et nad on ikka number või paar suuremad. Nii et need tulevad ka ümber kududa :D No eks ole.
*UUS INFO* pärast teist pesu võtsid sokid täitsa sobiliku mõõdu ning nüüd on ilusti jalas. Nii et kõik kontrolli all. 

Aga lõng on tegelikult endiselt väga mõnus. Mul jäi seda isegi üle. Tegu on Hot Socks Sesia lõngaga, milles on 150gr/375m ning ma sain sealt ühe paari 4-aastasele ja ühe paari enda 40-sele jalale. Ja mul jäi veel mõnikümmend grammi ülegi! Ma spetsiaalselt veel tegin pikemad sokid, kui ma muidu teen. Väga huvitav.

Aga igatahes mul üks tokk seda lõnga ootab veel ja neid ma katsetan kahese vardaga.

Just said Karnaluksist muretsetud ka 2-sed Addi Zingid - ma muidu olen küll tuline puuvarda fänn, aga kahjuks pean väiksemaid vardaid ostma metallist, sest ma olen igast komplektist vähemalt ühe varda katki teinud :D Ja kui nüüd järele mõelda, siis veel ühe kahest komplektist ka ära kaotanud. Vaatame, kuidas nendega läheb.