Külmad ilmad panevad mõtteid mõlgutama uuest peakattest. See sügis pole ma mütsi peaaegu üldse kandnud, kuna esiteks ei taha mütsid väga minu lõvilaka peal püsida ning teiseks on mu ainuke sügismüts suhteliselt kulunud ning mul pole seda enam soovi väga kanda.
Kevadel proovisin endale Katia Topist ja Alize Merino Stretchist omale peapaela kududa. Täitsa vinge tuli too välja, ainult et .. olin kudunud teda laiusesse ehk siis kohe alguses "vajaliku" arvu silmuseid peaümbermõõdu jaoks välja arvutanud ning kohe tegema hakanud. Alumine osa isegi läks mulle pähe, kuid kuna ma tol hetkel ei osanud silmuseid sulgeda nii, et jääks elastiline, siis kanda ma teda kahjuks ei saanud. Proovisin ka harutada, kuid kuna Topi on niivõrd mummuline ja karvane, ning Merino Stretch on liiga peenike, siis ka harutamisest ei tulnud väga midagi välja. Andsin paela sõbrale, et ta selle prügikasti viskaks, kuna endal ei tõusnud käsi.
Seekordne pael näeb välja selline.
Lõngaks valisin Lana Gatto Nuovo Irlanda (50gr/83m). Olen ammu seda lõnga vaadanud ja näppinud, mõtiskledes, et midagi peaks sellest tegema. Tahtsin tegelikult esialgu oma noormehele mütsi kududa, kuid tema arvates jäänuks see liiga paks, nii et tuli muu lõng valida. Tegu on siis 100% masinpestava meriinolõngaga.
See on ka esimene kudum, mida ma tegin meelega palmikutega. Palmik on siin 10/10 ehk siis esimese korra kohta oli mul kergelt hirm sees, et miks see töö nüüd mingisse käkki tõmbub, ja kas see ikka tuleb ilus. Õnneks ergutas mind kolleeg tagant ning ma jätkasin selle tegemist, kuigi alguses tundus, et midagi head siit ei tule. Olgu mainitud, et enamasti ma palmikuid ei tee, kuna mulle tundub kudum nendega liiga raske (kaalu mõttes) ja keeruline. Mulle meeldivad rohkem pitsilised mustrid, millega siis vahel olen teinud maksimaalselt 3/3 palmikut.
Paar korda olen seda peapaela juba ka kandnud - tuli väga mõnus ja pehme. Tänase jaheda, kuid tuulevaese ilmaga oli seda väga mõnus kanda, kuid kõva tuulega tundus, et see siiski vajaks voodrit. Kuna mulle õmblemine väga ei istu ning lõnga jäi mul ka üle, otsustasin, et teen peapaela kahekordse ning koon teise tüki soonikkoes, õmmeldes selle siis hiljem külge.
