Sokid on üks neist tegemistest, mida mulle nüüd juba väga meeldib teha ja võin öelda, et ka hästi välja tuleb. Siiski, arenguruumi on veel alati, kuid kui ise tööga rahul oled, on juba päris hea olla.
Jõuluks said see aasta tagantjärele tehtud need sokid, mis eelmine aasta tegemata jäid.
Need on ühed mu lemmiksokid 2016. aastast. See värvikombinatsioon on lihtsalt nii imeline!
Said kootud mu tädi mehele.
Nagu ikka, on need kootud kahekordselt ning mul vedas täiega, et ma sain pealõngale (Austermann Step aloe veraga) toon-toonis sobiva lõnga (GB Wolle Sprint) kõrvale jooksma. Kerge toonivahe on, kuid see lisabki sokkidele eripära. 10cm teise soki säärest on tehtud ainult pealõngaga, kuna Sprint sai otsa ning ma ei raatsinud rohkem teda osta ka. Peaaegu terve sokipaari sai ühe 50gr/210m tokiga tehtud. Kõlab kuidagi uskumatult.
Ahjaa, need sokid olid teine paar, mis ma alustasin varbast. Lähemalt varbast kudumise kohta allpool valgete sokkide juures.
Siin on sokid mu kallile tädile. Need said alustatud ja harutatud mitu-mitu korda. Esimese korraga sai üks sokk peaaegu valmis, kuid ma jõudsin järeldusele, et mulle siiski kohe üldse ei meeldi, kuidas kand seal jääb. Siis võtsin kõik üles ja alustasin uuesti. Vahepeal töö seisis ka pikalt, kuna kuidagi ei tahtnud midagi välja tulla. Ent lõpuks tundus, et sain asja käppa ning nüüd ma ainult päkast sokki alustangi. Eelkõige sellepärast, et saaks lõngajääkide puhul reguleerida sääreosa pikkust, kuna ma alati kardan, et ehk mul jääb lõpus lõnga puudu.
Kand on siin tehtud lühendatud ridadega. Olen juba ülemistel sokkidel katsetanud ka tugevdatud lühendatud ridadega kanda. Lähiajal loodan mingeid viise veel õppida.
Samuti sai selgeks, kuidas tööd elastiliselt lõpetada.
Siin on tegu mu vennale nn. "ülekootud" sokkidega. Üks asi, mida ma ikka veel väga hästi teha ei oska, on kudumi lõpetamine ja lõngaotste hoolikalt peitmine. Esialgu nägin need sokid välja
nii, kuid neil kippus varbaosa katki minema ja lahti tulema. Seega said tokid Tartusse ära toodud oma aega ootama. Otsustasingi jõuluks vennale uued sokid meisterdada.
Kõrvale sai jälle pandud GB Wolle Sprint, seekord punane. Nende puhul juba oskasin kohe arvestada, et säär tuleb natuke lühem teha. Seekord tulin ka ühe toki Sprintiga välja. Alustasin tegelikult kollasega, kuid siis jäi tulemus liiga erk ja silmariivav. Ka punasega ma pikalt mõtlesin, kas mulle ikka see tulemus meeldib, kuid kui töö valmis sai, olin väga rahul. Tulid ühed mõnusad kirjud jõulusokid.
