Mu lemmikosa selle kaisuka tegemise juures oli inimeste reaktsioon, kui inimesed kuulsid, et ma heegeldan seda oma isale. Jah, päriselt ka!
Mu isa absoluutsed lemmikloomad on põrsad ning kohusetundliku tütrena avastasin ma, et polnudki talle midagi põrsateemalist veel jõudnud teha.
Seega olin ma äärmiselt õnnelik, kui lilleliisi uuest raamatust vaatas mulle vastu imearmas põrsapreili. Teadsin, et see teeb isa kindlasti väga õnnelikuks!
Alguses olin natuke skeptiline värvivaliku osas. Vanaroosa oli ideaalne sõrgade jaoks, erkroosa tundus aga liiga .. agressiivne. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et see töötab. Pealegi sain erksuse kleidi ja aksessuaaridega välja tasakaalustada.
Loomulikult ei saanud ma rahulikult vaid mustrit jälgida ning pidin lisama oma vindi. Esimesena oli plaanis teha üks uhke kübar, milleta Põrsapreili kindlasti hakkama ei saaks. Samuti sai kaasa pandud ka üks armas kotike, milles kõliseb paar punast münti.
Kuna mulle ei meeldi riiete külge heegeldamise idee - vähemalt siis, kui lastele ei tee -, siis heegeldasin kleidi otse selga. Selja pealt kaunistavad seda armsad valged nööbid.
Ning loomulikult sai viimaseks kirsiks tordile kärsale ette vaimustav puidust roosa nööp.
Mina jäin oma tegelasega väga rahule. Isa oli samuti väga õnnelik - ainuke mure oli see, et seda ei saa autosse riputada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar