Totoro, To-too-ro

Teiseks amigurumikatsetuseks võtsin ette Totoro (jaapani animest "Mu naaber Totoro").
Esiteks soovisin edasi katsetada amigurumi valdkonnas. Teiseks, mu noormehele väga meeldib Jaapan ja selle kultuur ning Totoro. Kolmandaks, ka lõngavarusid tuli vähendada (lõppkokkuvõttes pidin ma küll halli lõnga juurde ostma, kuid see selleks).
Viimasest punktist ajendatuna kasutasin ära lõnga Jumbo (20% villa ja 80% akrüüli). See on natuke parem kui 100% akrüülist tehtud mänguasi, kuid mulle ikkagi väga ei sobi. Esiteks on see natuke kare (villasisalduse tõttu) ning pole ka naha vastas nii väga mõnus. Ikkagi puuvill, puuvill ja veel kord puuvill! Või ükskõik mis muu naturaalne materjal, mis naha all mõnus on.
Pool loomakest valmis suhteliselt kiiresti - paari päevaga. Ma üldiselt olen päris kiire heegeldaja, kuid kipun mitu tööd korraga võtma. Kas siis ei tule esimese korraga välja või tekib vahepeal mõni muu idee... Ei suuda endale vastu panna ning proovin ka midagi muud.
Siinkohal oli takistuseks kõhu õmblemine. Jäsemeid ma enam külge ei õmble, vaid hoopis heegeldan, sest esiteks saab selle ühe ropsuga ära teha, ning teiseks püsivad need ka palju paremini küljes.
Kõhtu ei andnud aga külge heegeldada ning lisaks oli ka väga-väga palju täpselt samasuguseid ridu vaja teha (~20 rida 80 silmusega), nii et jõudsin vahepeal paar sokipaari ning loomakest valmis.
Ent lõpuks soovin ma ikkagi kõik oma tööd valmis saada - kui palju siis neid ka ei oleks. Võtsin end kätte ning sain Totoro paari tunniga valmis. Mis seal ikka :D
Ise olen temaga väga rahul ning ka noormehele meeldis. Totoro istub nüüd uhkelt töölaua peal. Lähiajal peaks üks veel valmima - ühe sõbranna jaoks. Too tuleb kindlasti puuvillasest lõngast ning ligilähedasemat värvi.

Amigurumihullus

Ma olen nüüd täiesti nakatunud amigurumi pisikuga! Ja kõik algas sellest armsast karukesest siin.

Minu kõige pikemaaegsem sõbranna (see aasta saab meil 10 aastat täis) elab hetkel USAs ning külastab Eestit kaks korda aastas - jõulude aegu ja suvel. Selleaastane talvine kohtumine oli üpriski ootamatu ning kiire ja ma ei jõudnud talle sünnipäevaks midagi valmistada, seega otsustasin selle tagasi teha ning suveks talle midagi toredat valmistada.

Tööl sattus kätte Lilleliisi raamat "Võluväega mänguasjad" ning mõtlesin järele proovida. Mõni aasta tagasi heegeldasin ma jõuludeks ka mõned amigurumid, kuid nood olid väga pisikesed ning ma polnd nendega üldse rahul. Hirm selle ees, et ebaõnnestun jälle, säilis, ning nii ei olegi ma kordagi nende tegemiseni jõudnud.

Kuid seekord otsustasin end kätte võtta ning ära proovida. Ja voila! Ise olen super rahul, sain natuke lõngakoguseid vähendada ning ise õppisin ka väga palju juurde.

Kaks mänguasja olen seniajani teinud akrüülist. Need on sellised, mis lähevad kuskile seisma. Lastele ma kohe kindlasti ei soovita teha ei akrüülist ega ka villasest lõngast. Akrüülist seetõttu, et see on käe all ebameeldivalt krudisev (kasutasin Madame Tricote Elysee Lainet; kui kellelgi õnnestus leida mingi akrüül, mis on käe all pehme ja mõnus ning ei krudise - laske aga käia!). Lambavillase puhul on aga oht, et mänguasi on liiga kare ning pole katsudes mõnus. Lapsed ju aga tahavad neid ikka kaissu võtta. Siinkohal võiksin soovitada meriinovillast või alpakat. Viimasega kaasneb küll see, et mänguasi võib natuke karvaseks jääda.

Kõige sobivam minu enda jaoks on olnud puuvill ja bambus. Need on mõnusalt pehmed ning nahasõbralikud. Lähemalt räägin neist järgmistes postitustes, kus näitan teisi loomi, kes valminud on.

Ilusat kevadet kõigile!