Fennec

Tõenäoliselt on päris paljud juba tähele pannud, et fennecid on mu lemmikloomad. Armastus nende vastu algas tegelikult üpriski hilja. Tingitud oli see sellest, et väiksena olin ma koerainimene, vanemaks saades aga on mind rohkem kasside poole tõmmanud. Tegelikult aga olen ma siiski kõikide loomade armastaja ning kuna ma tõenäoliselt ei oleks võimeline valima, mis looma ma tahan - kas kassi või koera -, siis minu jaoks oleks fennec parim variant, kuna need loomad on koera ja kassi omadustega.

Üldiselt olen juba ammu plaaninud rebast teha. Üks mu parimatest sõbrannadest fännab väga rebaseid ning mul on plaanis talle üks heegeldada. Siis aga õnnestus mul hoopis üks rebasetellimus saada pärast seda, kui mu hea sõber mulle logo joonistas ning vastutasuks palus endale üks fennec heegeldada.

Kuna töid teen ma üpriski kaootiliselt - täpselt nii, nagu tuju on -, siis tekkiski isu armas kingitus valmistada varem, kui algselt plaanisin. Idee sain Eserehtanin'i blogist, kes pakub väga armsaid tasuta amirumide heegeldamise mustreid. Kuna valmistasin looma esimest korda, siis proovisin teha enam-vähem mustri järgi, kuigi kohe oli näha, et see kõik mulle päris meele järele ei ole.

Nagu lilleliisgi taoliste mustrite korral, alustatakse siin pea tegemist kuklast, ent kuna mina otsustasin nina tikkimise asemel kasutada turvanina, oleks mõistlikum olnud alustada heegeldamist ninaotsast. Teine rebane on mul hetkel valmimas ning seal on kohe näha, kui palju paremini pea jääb, kui see teistpidi valmistada.

Kuigi mustri nimeks oli "Unine rebane" ning silmad olid peale tikitud, otsustasin mina taaskord minna kergema vastupanu teed ning kasutada turvasilmi. Pealegi olid mul olemas ühed sinakasrohelised enda värvitud silmad, mis sobisid beežika karvaga suurepäraselt.

Lisaks tegin käppade musta osa lühemalt, kuigi tegelikult töötab väga nunnult ka see, kui teha need mustri järgi.

Lõppkokkuvõttes võin öelda, et kuigi tegin seda mustrit esimene kord, tuli loomake väga armas. Vähemalt uus omanik on väga-väga rahul ning see ongi kõige tähtsam :)

Päikesejänku

See aasta on ilmad meil siin kohe eriti huvitavad. Kord on nädal aega päiksest ja mõnusat sooja, järgmisel nädalal aga sajab taevast rahet ja vihma ning õhk muutub jahedaks. 

Tänu Lilleliisi teisele raamatule püsib minu kodu ikka päikseline ja soe, kuna hiljuti valmis mul selline armas särav jänku 🐰 Ta on küll päris pisike, ent soojust ja armastust jagab ta küllaga 💗

Üks suur muudatus, mis ma tegin, oli see, et püksid said heegeldatud eraldi. Mulle meeldib, kui mänguasjal on nii-öelda rohkem ruumilisust. Lisaks saab sel puhul valmistada erinevaid riideid. Ma olen täiesti nõus, et kui teha väiksematele lastele, siis tasubki riided kohe külge heegeldada. Aga samas vanematel on juba huvitav riideid vahetada ning väiksemat garderoobi omada 👗

Püksid said tehtud samamoodi nagu jalgade ühendamine üksteisega - kõigepealt üks säär, siis teine ning ühendamine. Mina muidugi heegeldan kõik kohe kokku, kuna esiteks õmblemine mulle ei meeldi ning teiseks, kes see ikka viitsib veel eraldi mässama hakata 😁

Samuti kasutan ma hea meelega neid meganunnusid sametninakesi tikkimise asemel. Niikuinii on need turvaninad, nii et välja neid tõmmata ei saa. See-eest annavad aga nad kohe armsust juurde ning väga mõnus on seda nina paitada 🐇

Ahjaa. Ma olen väga rahul pükste tegemise puhul sellega, et ma suutsin saba ikkagi teha pükstest välja ning seejärel selle jänesele külge õmmelda (pükstel pisike sabaauguke) 😏😏 Võib-olla raskendab pükste äravõtmist, aga tegeleme probleemidega nende tekkimise järjekorras😆

Kolmas mohäärsall

Vabandust, vabandust, et ma vahepeal ära kadusin 😔 Lõpetan nädala pärast ülikooli ning lisaks tavalisele kiirele semestri lõpule oli veel vaja natuke rohkem pingutada ja tegeleda ka oma bakatööga. Õnneks läks mul kõik hästi, kaitsesin selle kenasti B peale ning saan ülikool ära lõpetatud ja tööle asutud. 

Enne kui aeg väga kiireks läks, sain ma tegelikult ka päris mitu asja valmis ning tegelikult ka pildistatud. Kahjuks pole aga võimalik olnud postitus korralikult ära lõpetada. 

Nagu varasemalt mainitud, oli mul vahepeal mohäärsallide tuhin ning seekord näitan teile siis kolmandat üllitist. Lõpuks sain ka endale salli 😊

Lõngaks ikka mu vastavastatud Brigitte Unito ning seekord ilus erk salatiroheline. Sellega tunnen, et tegu on tõesti minu värviga. Meie külmad hallid kevadpäevad muutusid järsku väga värviliseks ja rõõmsaks. 

Selle salli mustriks sai valitud romb, midaa tahtsin alguses kõige esimesele sallile teha, aga see ei tulnud kuidagi välja. Võib-olla oli mul siis vaja kõigepealt kaks salli läbi kududs ja harjutada 😁

Kui ma salli pildile püüdsin, oli väljas veel tegelikult üpriski jahe (pildid mai algusest), aga kui sall ümber õlgade oli, siis oli ikka korralikult soe. 

Olen tegelikult oma tegemistega väga rahul ning ootan,  millal järgmiste sallide kallale asuda saan ja soovin.