Üheks minu selle aasta lubaduseks sai see, et selle aasta pühendan ma tegemiste mõttes endale. Nimelt on mul plaan proovida oma garderoobi poest ostetud akrüülkudumid vahetada isetehtud naturaalsete kudumite vastu.
Kevadised ilmad on meile küll juba kohale tulnud, kuid talv jäi külla ikka päris kauaks. See aga ei tähenda, et ma ei eputa oma selle aasta esimese suurema tööga ja mis veelgi tähtsam - iseendale kootud sviitriga! Tegu on mu esimese kootud kampsuniga.
Mitu aastat tagasi ma küll kudusin endale pikema kleidi, kuid too oli akrüülist ning venis kole ruttu välja. Siis ma hoopis heegeldasin sellest kampsuni. Huvitaval kombel oli ka too tumesinine.
Pildilolev kampsun on kahjuks siiski 50/50 naturaalne ja sünteetika. Lõngaks on Katia Island, milles 40% villa, 10% mohääri ja 50% akrüüli. Eks siin tuleb mõnel määral mu kahepalgelisus välja - akrüüli ma üldiselt ei salli, aga kui seda on maks 50% mingis lahedas lõngas, siis ega väga midagi teha polegi. Tegelikult avastasin, et on olemas ka samasugune üdini naturaalne lõng, nii et olen juba ka tollele silma peale pannud.
Sinise pealt polegi väga näha, aga tegelikult on see lõng ebühtlase koega - kohati on mõnusalt paks heie ja siis jällegi päris niit. Kududa oli teda küll üllatavalt mõnus, kuigi ma peenikesi lõngu kududa ei oska. Võib-olla on asi siiski selles, et ma võtsin number väiksema varda, kui varda soovitatud, ja taolise lõnga peal ongi ebaühtlane kude ilusam. Natuke on seda tekstuuri näha valge krae ja varruka peal.
Esialgu oli plaanis teha lihtsalt sinine kampsik. Ent mida aeg edasi, seda rohkem jäin mõttesse, et peab rohkem värvi lisama. Õnneks oli sellel lõngal veel üks viimane tokk valget, mis saigi suure hurraaga sisse kootud. Kolmandiku pealt tuli nagunii välja, et olin unustanud äärde ripskudet kududa, nii et kamps hakkas vaikselt rullima, nii et valge sobis äärtesse võrratult. Lõppkokkuvõttes on näha, et tegin õige otsuse ja valged ääred andsid ka kerget pidulikkust juurdÜheks minu selle aasta lubaduseks sai see, et ma teen ka endale see aasta rohkem asju, kui tavaliselt. Nimelt on mul plaan proovida oma garderoobi poest ostetud akrüülkudumid vahetada isetehtud naturaalsete kudumite vastu.
See on ka mu esimene töö, millel ma harjutasin raglaani kudumist. Eks alguses pidin harutama õige mitu korda, aga lõpuks sai korralikult ära tehtud ja olen ikka rahul küll.
Esialgu oli plaanis teha lihtsalt sinine kampsik. Ent mida aeg edasi, seda rohkem jäin mõttesse, et peab rohkem värvi lisama. Õnneks oli sellel lõngal veel üks viimane tokk valget, mis saigi suure hurraaga sisse kootud. Kolmandiku pealt tuli nagunii välja, et olin unustanud äärde ripskudet kududa, nii et kamps hakkas vaikselt rullima, nii et valge sobis äärtesse võrratult. Lõppkokkuvõttes on näha, et tegin õige otsuse ja valged ääred andsid ka kerget pidulikkust juurdÜheks minu selle aasta lubaduseks sai see, et ma teen ka endale see aasta rohkem asju, kui tavaliselt. Nimelt on mul plaan proovida oma garderoobi poest ostetud akrüülkudumid vahetada isetehtud naturaalsete kudumite vastu.
See on ka mu esimene töö, millel ma harjutasin raglaani kudumist. Eks alguses pidin harutama õige mitu korda, aga lõpuks sai korralikult ära tehtud ja olen ikka rahul küll.
Tulemusega jäin väga-väga rahule. Mohäär lisab kampsunile pehmust ning üllataval kombel ei aja sügelema ka. Väga mõnusalt soe on, kuigi eks te annab vahepeal tunda ka. Aga eks jõuab ka täisnaturaalse ära tehtud.
Nüüd on mul varrastel sama lõnga suvine
versioon. Hakkab teine ka vaikselt valmis saama, nii et üsnagi varsti saab ka tollega kekutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar