Mike Wazowski

Saage tuttavaks - Mike Wazowski.

Idee heegeldada oma tädipojale Mike sai alguse juba eelmine aasta, kui Sassule (mu tädipoeg) väga meeldis "Kollide kompanii".

Tegelikult pidi Mike valmima juba eelmisteks jõuludeks. Kõik detailid olid isegi juba valmis, ent eelmine aasta olin ma mänguasjade heegeldamises veel täielik võhik. Mõtlesin, et kui heegeldan poolsammastega, siis saab rutem valmis. Millega ma aga ei arvestanud, oli see, et ka augud jäävad palju suuremad. Selle tõttu vajas Mike esialgu ka voodri alla, et materjal välja ei pudiseks. Ent kuna ka õmblemine pole mu tugev külg, jäi see seisma.

Jumal tänatud, et ta siis valmis ei saanud - tolleaegne loom oli varesejalgadega kahtlane tegelane. Kui ma ta see aasta ette võtsin, olin valmis tegelasele andma täiesti uue ja korraliku välimuse.

Jalgade ja käte tegemiseks sain inspiratsiooni lilleliisilt - kuna olen niivõrd mitmeid loomi tema mustrite järgi juba heegeldanud, tuligi siinkohal vaid õige silmuste arv välja arvutada. Eriti mulle meeldis jalgade tegemine - varbad tulid nii nunnud ja vahvad! Sarnaselt varvastele ja sõrmedele valmisid ka sarved. Erinevalt jäsemetest on need külge õmmeldud.

Mike'i keha tegin samast lõngast, ent kahekordselt - esiteks saab rutem valmis ja teiseks tuleb natuke kogukam. Keha oli ka täielikult minu enda looming - Mike'i pilt oli mul pidevalt ees ning selle järgi nikerdasin õiget kuju. Seetõttu ei olnud ka teine tegemine vaid lust ja lillepidu. Harutamist ja pusimist oli siingi väga palju.

Mike seisis suvest kuskil novembrini, kuna mul polnud piisavalt täidist, ning ma ei olnud ka kindel, kuidas talle suu valmistada. Esialgu mõtlesin selle heegeldada, kuid ei üht- ega teistpidi ei jäänud ma tulemusega rahule. Siis tuli mängu vilt, kuid .. ei Abakhanis ega Kuns&Hobis polnud saada musta vilti, Charlotis oli müügil komplekt mitme erineva värviga, nii et töö jäi jälle mõneks nädalaks seisma. Lõpuks sain musta vildilehe paar nädalat tagasi, kui olin kogemata sinna poodi jälle uitama läinud. Ka silm sai ette õmmeldud vaid siis, kui mänguasi lõpuks täidetud sai. Ning sedagi tuli paar korda ümber teha, et kõik oleks ikka nii, nagu originaalil.

Ent lõpuks sai ta valmis. Samal päeval said tehtud ka fotod ning järgmisel rändas ta juba kingikotti ning kasti, mis koos teiste kinkidega rändas Tallinnasse pere juurde.

Arvan, et see oli üks mu vaevanõudvamaid töid. Kui oi, seda rõõmu ja rahulolu, kui jõululaupäeval helistas tädi, tänas kinkide eest ning ütles, et Sassu jäi väga rahule ning lubas uue sõbra igale poole kaasa võtta.

(Mainin ära, et mingi hetk suvel olin Sassu käest küsinud ta käest, kas "Kollide kompanii" talle üldse enam meeldis. Ta oli mulle öelnud, et mitte. Nii et ma ikka närveldasin päris korralikult jõuludeni välja, kas laps ikka rahule jääb.) Aga ikka väga meeldiv oli sellise uudise osaliseks saada. See ongi jõulutunne.

Mõnusaid pühi kõigile!

Minu esimene edukas peapael

Külmad ilmad panevad mõtteid mõlgutama uuest peakattest. See sügis pole ma mütsi peaaegu üldse kandnud, kuna esiteks ei taha mütsid väga minu lõvilaka peal püsida ning teiseks on mu ainuke sügismüts suhteliselt kulunud ning mul pole seda enam soovi väga kanda.

Kevadel proovisin endale Katia Topist ja Alize Merino Stretchist omale peapaela kududa. Täitsa vinge tuli too välja, ainult et .. olin kudunud teda laiusesse ehk siis kohe alguses "vajaliku" arvu silmuseid peaümbermõõdu jaoks välja arvutanud ning kohe tegema hakanud. Alumine osa isegi läks mulle pähe, kuid kuna ma tol hetkel ei osanud silmuseid sulgeda nii, et jääks elastiline, siis kanda ma teda kahjuks ei saanud. Proovisin ka harutada, kuid kuna Topi on niivõrd mummuline ja karvane, ning Merino Stretch on liiga peenike, siis ka harutamisest ei tulnud väga midagi välja. Andsin paela sõbrale, et ta selle prügikasti viskaks, kuna endal ei tõusnud käsi.

Seekordne pael näeb välja selline.

Lõngaks valisin Lana Gatto Nuovo Irlanda (50gr/83m). Olen ammu seda lõnga vaadanud ja näppinud, mõtiskledes, et midagi peaks sellest tegema. Tahtsin tegelikult esialgu oma noormehele mütsi kududa, kuid tema arvates jäänuks see liiga paks, nii et tuli muu lõng valida. Tegu on siis 100% masinpestava meriinolõngaga.

See on ka esimene kudum, mida ma tegin meelega palmikutega. Palmik on siin 10/10 ehk siis esimese korra kohta oli mul kergelt hirm sees, et miks see töö nüüd mingisse käkki tõmbub, ja kas see ikka tuleb ilus. Õnneks ergutas mind kolleeg tagant ning ma jätkasin selle tegemist, kuigi alguses tundus, et midagi head siit ei tule. Olgu mainitud, et enamasti ma palmikuid ei tee, kuna mulle tundub kudum nendega liiga raske (kaalu mõttes) ja keeruline. Mulle meeldivad rohkem pitsilised mustrid, millega siis vahel olen teinud maksimaalselt 3/3 palmikut.

Paar korda olen seda peapaela juba ka kandnud - tuli väga mõnus ja pehme. Tänase jaheda, kuid tuulevaese ilmaga oli seda väga mõnus kanda, kuid kõva tuulega tundus, et see siiski vajaks voodrit. Kuna mulle õmblemine väga ei istu ning lõnga jäi mul ka üle, otsustasin, et teen peapaela kahekordse ning koon teise tüki soonikkoes, õmmeldes selle siis hiljem külge.

Kaheksajalad enneaegsetele lastele

Ma olen alati pessimistlikult suhtunud rahalisesse haiglatele, lastekodudesse ja varjupaikadele annetatavasse rahalisse toetusse, sest küll võidakse sulle maad ja ilmad kokku lubada, et kuhu kõik see raha läheb ja "kindlasti jõuab abivajajateni", kuid mingit tegelikku abistamist ma lõpuks kuulnud-näinud ei ole.

Seega kui kevadel tuli pakkumine heegeldada enneaegsetele beebidele kaheksajalgu/millimallikaid, olin kohe käpp. 

Üritus asub siin, hetkeks on ta juba lõppenud. Selle mõtteks oli heegeldada enneaegsetele lastele kaisukaid, kuna nad kipuvad inkubaatorites olevaid juhtmeid tõmbama ning võivad sellega endale liiga teha. Selleks oligi vaja pikkade jäsemetega elukaid, kes asendaksid juhtmeid

Eesmärgiks panin endale 10 kaisukat. Enamus valmis mul suve keskel, kuid kuna ma enamasti ei tee ühte projekti järjest algusest lõpuni valmis, siis lõpp hakkaski venima ja paari päevaga jäin hiljaks. Siiski jõudsid lõpuks elukad vajaliku inimese kätte ja loodetavasti varsti ka abivajajateni.

Üheks eesmärgiks võtsin ka osaliselt vanemate väiksemate lõngakoguste hävitamise, kuid see läks muidugi aia taha. Samas, 7 kaisukat on tehtud kodus olevast lõngast, kirjud aga said ostetud, sest "need sobivad ju nii hästi" :D

Ise olen endaga väga rahul ning kui midagi sellist peaks veel tulema, siis kindlasti sooviksin osaleda. Endal on hea tunne ja saab veel hobiga ka tegeleda :P

Kirjud sokid vanaemale

Mul on suve algusest saati terve hunnik postitusi poolikud ja kuidagi ei suuda end veenda neid jätkama/kirjutama. Nüüd istun loengus ning kuna ma ei suuda ainult kuulata, siis teen ka midagi muud kasulikku.

Sellest ajast, kui ma enam-vähem sokke kuduma õppisin, meeldib mulle üha rohkem katsetada ja proovida erinevate mustrite ja lõngadega.

Need on eelviimased sokid, mida ma kudusin kahekordsest lõngast - nüüd olen võtnud väiksema varda ning taaskord proovin hakata kuduma ühekordselt.

Need sokid esialgu tegin lihtsalt selleks, et katsetada lõnga (tegu Hot Socks Diamondiga) ning soovisin ka proovida südamemustrit. Muster mulle väga-väga meeldis, kindlasti tahaks seda millelgi veel kududa.

Lõpuks otsustasin, et sellised lõbusad sokid sobivad väga hästi mu kallile vanaemale.

Totoro vol. 2

Mõni kuu tagasi lubasin Teile, et valmib ka üks puuvillane ja "õiget" värvi Totoro. Tegelikult on ülevalpool olev tegelane valinud juba maikuus, kuid ma kuidagi unustasin ta ära ning postitus jäi tegemata.
See tegelane valmis ühele mu väga heale sõbrannale, kes kingi saamisest oli vägagi sillas ning rahul. Nii et missioon õnnestus :)

Looma tegemisel otsustasin katsetada tol hetkel alles uut Drops <3 You 7 lõnga, millest rääkisin ka ühes postituses.

Värv sobis oivaliselt. Kõhu jaoks kasutasin allesjäänud Bella naturaalvalget. Kuna lõng on merseriseerimata, siis natuke ajab tupsu, kuid pärast pesu on heegelpind muutunud siledamaks ning lõng rohkem kokku tõmmanud. 

Üks tokk jäi mul seda veel alles, nii et vabalt saab ka müügiks sellise tegelase teha :) Kuigi omajagu aega ta muidugi võtab..

Aga Drops <3 You kohta ütlen vaid positiivset. Tõepoolest kõige parem hinna-kvaliteedi suhe. Värvivalik on suur, kuigi ütlen ausalt, et igatsen ilusat rohelist tooni. Pakkumises on opaali ja nii hele- kui tumetürkiisi, kuid puudub korralik sambla-/metsaroheline, selline rikkalik ilus roheline toon. Ausalt öeldes olen üldse viimasel ajal avastanud, et seda polegi nii väga kergelt saada. Asendasin selle hetkel Catania Fine laimirohelisega, kuid jätkan lootusega otsinguid.

Mainin ka selle ära, et seniajani eelistan 50gr/170m lõngu (meetrite arv varieerub 160 - 175). Kui üleni teha, siis piisab peaaegu kaheks loomaks ja heegelpind jääb kena ning pehme - see on muidugi läigestamata puuvillaste eripära. Olen katsetanud ka Titan Wooli Egittot (50gr/120m), mis jääb ka ilus ja tal on rikkalikult ilusaid toone, kuid siiski meeldivad peenemad rohkem.

Kiisupadi parimale sõbrale

Mu parima sõbra lemmik- ja hingeloomaks on kass. Juba paar kuud enne ta sünnipäeva tuli mul mõttesse valmistada midagi ainulaadset ja erilist, mida tal kindlasti pole ja mida poleks võimalik ka kuskilt osta. Ning et kindlasti poleks seda ka kellelgi teisel. Mõttesse tuli koheselt kassikujuline padi.

Otsides Google'ist "crochet cat pillow" leiab esimese asjana armsa ja vaimuka (personaliseeritud!!) kõutsi, nii et inspiratsiooniga ei tulnud raskusi. Ainulaadsuse saavutamiseks otsustasin teha triibiku.
Mustriga tuli esialgu raskusi, kuna ei suutnud seda kuskilt leida ning kuigi tõenäoliselt oleks ka ilma hakkama saanud, on hea, kui pilt silme ees on. Lõpuks leidsin selle väga suvaliselt lehelt. Esitlen selle ka siin, et soovijad saaks kasutada.

Natuke ka tegemisest ja vigadest

Plaan tulenes osaliselt ka sellest, et koju on kogunenud terve hulk sokilõngajääke (ma ei oska kunagi sokke nii kududa, et kogu lõnga ära kasutaks). Kollaseks lõngaks on Sprint ja kirjuks Regia sokikas. Kuna plaan on jõuluks veel loomapatju teha, siis panin kõrva taha, et kindlasti ei tasu ühekordselt heegeldada - kuna siis töö venib ja venib ning lõpuks juba lihtsalt ei viitsi.
Padi sai heegeldatud ringselt, vältimaks üleliigseid õmblusi. Alustasin alt ning lõpetasin üleval kõrvadega, kus said ka otsad peidetud.
Kasutasin turvasilmi, kuna need sobisid siia ideaalselt - eriti armas saigi hiirekuningas siis, kui talle said sobitatud eri värvi silmad. Ninaks sametine turvanina.
Mainin ka ära, et alguses kartsin, et kõuts ei tule üldse nii, nagu plaan oli ning et ma ei jää tööga rahule. Kuid siiski, olles juba näoosa juures, kui silmi pähe sobitasin, avastasin, et töö tuleb isegi veel parem, kui ootasin.
Lõppkokkuvõtteks ütlen, et kindlasti teeksin midagi taolist veel ning see kass on suurepärane näide, kuidas mõistlikult lõngajääke ära kasutada.

Hiirepreili ja Hiirehärra

Lapates lilliliisi "Võluväega mänguasju" edasi, otsustasin järgmiseks projektiks võtta armsa hiir-baleriini. Nagu ma juba varem rääkinud olen, olen enda jaoks amigurumid taasavastanud ning tõsiselt naudin nende tegemist. Seetõttu ei karda ma enam ka suuremaid projekte ette võtta, vaid vastupidi - võtan neid hea meelega vastu ning eksperimenteerin.

Hiirepreilna tegemiseks kasutasin erineva jämedusega lõnga, nii et keha tuli natuke kohandada. Tumeroosa lõnga jämedus on 50gr/100m (tegu Dropsi Muskatiga), ülejäänud kõik 50gr/170m. Vahe seega peaaegu kahekordne.

Hiirepreili läks kingituseks my ristiisa lapselapsele.

 Hiirepreilnast inspiratsiooni saades otsustasin talle kõrvale teha ka noorsandi. Kombineerisin lilleliisi Pikk-Kõrva ja hiir-baleriini mustreid ning lõpuks valmis selline tore Hiirehärra. Ka tema puhul kombineerisin Muskatit ning peenemaid puuvillaseid lõngu. Minu arust sobivad värvid suurepäraselt kokku.

Algselt oli plaanis ka talle papud heegeldada, kuid kui ta valmis oli, tundus mulle, et nii meenutabki ta rohkem lapsikku poisiklutti, kes jookseb paljajalu ning otsib seiklusi. Hiirehärra on sobilik igale pisikesele kutile, kes oleks usaldusväärne kaaslane, keda igale poole kaasa vedada.

Mõlemad tegelased on tehtud 100% puuvillasest lõngast. Hallid osad on 87% puuvill ja 13% polüester, kasutatud on turvasilmi ning polüestertäidist.

Hiirepoisi hinnaks on 40 eurot.

Armsad jänkud beebidele

Vahel pärast mingi töö edukat valmides tahad seda teha veel ja veel. Nii ka minul, pärast paari armsat jänkut tekkis soov valmistada mõned veel. Varudes naturaalvalget Bellat ja pastelseid toone asusin meisterdama nunnusid beebijänkusid, keda hea nii katsikule kui ka sünnipäevale kaasa võtta!

Kõik pikk-kõrvad on saadaval ning loomulikult meisterdan ka soovijate värvitoonides.

Pikkuseks antud kaisukatel ligi 20 cm. Kasutatud 100% puuvillast lõnga ning jäsemetes metallikniiti (ei kraabi nahka!), turvasilmad ja -ninad, täidiseks vatiin. Muster ikka lilleliisilt.

Hinnaks kõigil 25 eurot/tk.

Hetkel olemas:

Beebipoisile helesinise taeva karva kõrvade ja käppadega. Helesinine lõng 96% bambusviskoosi ja 4% metall.

Beebitüdrukule roosamanna kõrvade ja käppadega

Päikseliste kõrvade ja käppadega.

Mündine jänkuke

Sünnipäevakingitused

Nagu eelmises postituses mainitud, olen enda jaoks avastanud suurepärase lõnga amigurumide heegeldamiseks - Alize Bella. Väga hea hinna-kvaliteedi suhe ning lõng jätab ilusa pehme heegelpinna. Tutvustan selles blogipostituses kahte erinevat värvikombinatsiooni.

Esimesena valmis mu kallile sõbrannale allolev jänkuke. Sõbranna ise soovis pastelseid toone ning mul oli Karnaluksist ostetud veel tol hetkel tundmatu Bella. Sellega saigi kohe katsetama hakatud. See oli ka mu esimene jänku lilleliisi raamatust ning ma kohe armusin temasse ära!

Teda on ülikerge ja -kiire teha - mul valmib ta enamasti päevaga nii, et ma ikka teen vahepeal vahed ka sisse. Ning väga mõnus on see, et talle sobivad perfektselt kirjud toonid.

Jänku tuleb omapärane nii erksamaid kui ka mahedamaid värve kasutades. Kulub natuke üle poole toki.

Aprillis sõitsin ma Tallinnasse venna sünnipäevale. Kuna märtsi lõppu jäi ka tädipoja sünnipäev, kuhu ajapuuduse tõttu ei jõudnud, sai ka talle kingitus toimetatud aprillis. Tädipoeg sai omale vasakul pool asuva karu. Tokis polnud piisavalt terve karu heegeldamiseks, kuid õnneks oli mul olemas väga sarnast sinist tooni Camillat, mis sobis värvikombosse nagu valatult. Vennale sai paremalpool asuv jänes.

Käisin vahepeal Karnaluksis uuesti ja muretsesin Bellast veel värve, et nüüd jälle katsetama hakata :P

Prossid emadepäevaks

Ma ei tea, kuidas teil, aga minul on alati raske mingiteks tähtpäevadeks kinke valmis mõelda. Käsitööga olen ma juba päris mitu aastat tegelenud, nii et juba päris palju asju on ära heegeldatud/kootud :D Ning kuni ma mõtlen, mida uut ja omapärast võiks seekord teha, on tähtaeg juba käes ja midagi suuremat ei jõuagi enam valmistada. Eriti veel, kui kinke on vaja teha mitmele inimesele.

Seekord otsustasin emadepäevaks teha midagi lihtsat, kuid siiski ilusat ja tarvilikku. Mõttesse tulid heegeldatud lilled-prossid.

Nende tegemiseks kasutasin ammusest ajast riiulis olnud Red Hearti pärlniiti. Mulle endale on see alati meeldinud, kuna ma pole seni leidnud suurema värvivalikuga alternatiivi. Valikus on terve hunnik nii ühevärvilisi kui ka kirjusid variante. Mulle endale meeldivad just kirjumad, kuna neist tulevad väga omapärased linikud ja muud õrnad heegeldised. Linikute jaoks olen rohkem kasutanud Maxit, kuid tegelikult tuleb hinna poolest soodsam just Red Heart. Varusid käin täiendamas Karnaluksis, kus hinnaks 0.51/tk ja kui ostad üle kümne, siis tuleb hind veelgi odavam. Üks kord, kui mul oli vaja kindlaid värve minna ostma, siis ma isegi arvutasin põhimõtteliselt meetrite arvu järgi, mis kõige mõttekam tuleb, ning antud niit tegi kõigile pika nina. Hinnaerinevus oli ikka märgatav.

Naturaalne valge, mida kasutasin, on Lilia - ka puuvillane -, mis jäi ühest projektist üle.

Kõige rohkem meeldib mulle endale see oranž lill, kuna ma pole kunagi sellesarnast teinud. Huvitav oli ka lilla-valge kombinatsioon, kuigi see ei jäänud nii rabav, kui ma lootsin. Originaalmustris oli lilla asemel kasutatud punasekirjut ning valgeks oli oranžikirju. Samuti olid lisatud rohelised lehekesed äärde, kuid antud lillele tundusid need üleliigsed. Lill tuli veidi lihtsam, kuid värvikombo rabab mu arust juba piisavalt.

Ilusat emadepäeva ja päikselist kevadet!

Täiendasin vahepeal oma jõuvarusid...

Räägin natuke ka lõngast, mida kasutan.

Esimesed loomad, nagu juba mainitud sai, olid tehtud akrüülist, selleks oli kasutatud Madame Tricote Elysee Lainet. Järgmisena võtsin kasutusele puuvillased lõngad.

Esmaseks valikuks osutus Karnaluksi pakutud Alize Bella (50gr/170m). Antud lõngal on palju erinevaid toone ja mis kõige tähtsam - ka väga ilusaid kirjusid variante, mis ilusti triipu jooksevad.

Olen palju kuulnud positiivset tagasisidet Dropsi kohta ning käisin üks kord Wool and Woolenis. Sealt varustasin end Muskati ja Safraniga. Muskat tundub mulle ikkagi liiga jäme, samas annab sellest suuremaid mänguasju teha. Safran jättis igati meeldiva mulje. Hiljuti avastasin netist uue põneva lõnga - Drops <3 You.

See lõng sobis mulle kõige paremini, kuna sellel on 19 erinevat värvitooni ning ta on ka paraja jämedusega (sama, mis Bellalgi). Hinna järgi on ta ka kõige odavam, mida ma seni kohanud olen - kõigest 1 euro toki kohta!

Idee tellida seda tuli tegelikult sellest, et mul oli vaja väga kindlat tooni halli (pildil ülemises reas) ning mõtlesin, et kuna mul niikuinii puuvillast kulub, siis tellikski korraga rohkem. Nii sai tellitud 17 imelist värvilist tokki. Praegu veel väga ei oska midagi öelda, kuna töö on alles alustatud, kuid ta on suhteliselt sarnane Bellale ning Safranile. Lõng on läigestamata ning mõnusalt pehme. Pakkumises on palju ilusaid värvitoone.

Aliexpressist sai tellitud ka heegelnõelu. 8 silikoonist käepidemega ning 8 bambusest käepidemega. Ühe hinnaks 2.38 ja teise 2.50. Kindlasti soovitaks! Enamuste ergonoomiste heegelnõelte hind jääb Eestis 3-4 euro kanti, osad kallimadki. Olen kasutanud nii Cloveri kui ka Pony omasid ning kindlasti võin väita, et need Hiinast tellitud ei jää tuntud firmadele mitte kuidagi moodi alla! Bambusest käepidemega on mulle eriti meeldima hakanud - neid on väga mõnus käes hoida ning ma olen nendega juba mõnusalt ära harjunud. Silikoonist käepidemega on see, et neil on lõppeb umbes poole pealt heegelnõel ära, nii et sealt on ta veidi paindlik ehk pole päris kindlalt käes kogu aeg. Kuid pole viga, harjub ära. Ikkagi on mugavam teha kui tavalisega.

Totoro, To-too-ro

Teiseks amigurumikatsetuseks võtsin ette Totoro (jaapani animest "Mu naaber Totoro").
Esiteks soovisin edasi katsetada amigurumi valdkonnas. Teiseks, mu noormehele väga meeldib Jaapan ja selle kultuur ning Totoro. Kolmandaks, ka lõngavarusid tuli vähendada (lõppkokkuvõttes pidin ma küll halli lõnga juurde ostma, kuid see selleks).
Viimasest punktist ajendatuna kasutasin ära lõnga Jumbo (20% villa ja 80% akrüüli). See on natuke parem kui 100% akrüülist tehtud mänguasi, kuid mulle ikkagi väga ei sobi. Esiteks on see natuke kare (villasisalduse tõttu) ning pole ka naha vastas nii väga mõnus. Ikkagi puuvill, puuvill ja veel kord puuvill! Või ükskõik mis muu naturaalne materjal, mis naha all mõnus on.
Pool loomakest valmis suhteliselt kiiresti - paari päevaga. Ma üldiselt olen päris kiire heegeldaja, kuid kipun mitu tööd korraga võtma. Kas siis ei tule esimese korraga välja või tekib vahepeal mõni muu idee... Ei suuda endale vastu panna ning proovin ka midagi muud.
Siinkohal oli takistuseks kõhu õmblemine. Jäsemeid ma enam külge ei õmble, vaid hoopis heegeldan, sest esiteks saab selle ühe ropsuga ära teha, ning teiseks püsivad need ka palju paremini küljes.
Kõhtu ei andnud aga külge heegeldada ning lisaks oli ka väga-väga palju täpselt samasuguseid ridu vaja teha (~20 rida 80 silmusega), nii et jõudsin vahepeal paar sokipaari ning loomakest valmis.
Ent lõpuks soovin ma ikkagi kõik oma tööd valmis saada - kui palju siis neid ka ei oleks. Võtsin end kätte ning sain Totoro paari tunniga valmis. Mis seal ikka :D
Ise olen temaga väga rahul ning ka noormehele meeldis. Totoro istub nüüd uhkelt töölaua peal. Lähiajal peaks üks veel valmima - ühe sõbranna jaoks. Too tuleb kindlasti puuvillasest lõngast ning ligilähedasemat värvi.

Amigurumihullus

Ma olen nüüd täiesti nakatunud amigurumi pisikuga! Ja kõik algas sellest armsast karukesest siin.

Minu kõige pikemaaegsem sõbranna (see aasta saab meil 10 aastat täis) elab hetkel USAs ning külastab Eestit kaks korda aastas - jõulude aegu ja suvel. Selleaastane talvine kohtumine oli üpriski ootamatu ning kiire ja ma ei jõudnud talle sünnipäevaks midagi valmistada, seega otsustasin selle tagasi teha ning suveks talle midagi toredat valmistada.

Tööl sattus kätte Lilleliisi raamat "Võluväega mänguasjad" ning mõtlesin järele proovida. Mõni aasta tagasi heegeldasin ma jõuludeks ka mõned amigurumid, kuid nood olid väga pisikesed ning ma polnd nendega üldse rahul. Hirm selle ees, et ebaõnnestun jälle, säilis, ning nii ei olegi ma kordagi nende tegemiseni jõudnud.

Kuid seekord otsustasin end kätte võtta ning ära proovida. Ja voila! Ise olen super rahul, sain natuke lõngakoguseid vähendada ning ise õppisin ka väga palju juurde.

Kaks mänguasja olen seniajani teinud akrüülist. Need on sellised, mis lähevad kuskile seisma. Lastele ma kohe kindlasti ei soovita teha ei akrüülist ega ka villasest lõngast. Akrüülist seetõttu, et see on käe all ebameeldivalt krudisev (kasutasin Madame Tricote Elysee Lainet; kui kellelgi õnnestus leida mingi akrüül, mis on käe all pehme ja mõnus ning ei krudise - laske aga käia!). Lambavillase puhul on aga oht, et mänguasi on liiga kare ning pole katsudes mõnus. Lapsed ju aga tahavad neid ikka kaissu võtta. Siinkohal võiksin soovitada meriinovillast või alpakat. Viimasega kaasneb küll see, et mänguasi võib natuke karvaseks jääda.

Kõige sobivam minu enda jaoks on olnud puuvill ja bambus. Need on mõnusalt pehmed ning nahasõbralikud. Lähemalt räägin neist järgmistes postitustes, kus näitan teisi loomi, kes valminud on.

Ilusat kevadet kõigile!

Ilusaid pühi!

Sokid on küll valminud juba üle kuu aja tagasi, kuid avastasin, et need sobivad nagu valatult munadepühade pildiks. Pole küll üleliia värvilised, kuid siiski ilusad ja pidulikud. Tegu paksema villase lõngaga, varras 4,5 - mu lemmik roosipuu.

Katsetasin nende puhul ka natuke teistsugust päkka. Enamasti teen ikka parempidises koes, kuid proovisin seekord pahempidi. Siis sobib hästi algse soonikuga kokku.

Ilusaid pühi kõigile!

Sokid vennale ringvarrastega

Iga päev õpime midagi uut. Nii et kui ma nägin kedagi jagamas ringvarrastega kootud sokke, tahtsin ka ise näpud külge lüüa. Muretsesin endale Melissa Morgan-Oakesi raamatu "Koo ise! Kaks sokki korraga" ning hakkasin pusima.

Algus tundus keeruline, kuid tegelikult on ju ka sukavarrastega kudumine alguses keeruline. Vähemalt päris-päris alguses ja see oli siiski vaid neljas sokipaar. Kuid tasapisi sai tehnika omandatud ning nüüd saaksin kindlasti ka raamatuta hakkama.

Ausalt öeldes väga lahe ja omapärane tegemine, kuid pean kahjuks tõdema, et see sokipaar on hetkel esimene ja viimane, mida sel viisil kudusin - kõik ülejäänud sokid on ikkagi tehtud sukavarrastega. Kindlasti üks pluss sukavarrastele on see, et kasutan KnitPro kasepuidust 15 cm sukavardaid ja need on taevalikud! Nendega on nii hea kududa ja ma ei taha enam metallist vardaid kättegi võtta. Vaikselt lähengi puidu peale üle - hetkel on kasutuses kase-, roosipuit ning bambus. Kindlasti palju parem kui metall ning soovitaksin ka teistel seda teha.

Minu eelis on muidugi see, et ma ei ole tugeva käega kuduja ning varras jääb terveks. Olen kuulnud et tugevamalt varrast käes hoidvatel inimestel kipub see katki minema. Ei oska kommenteerida, aga olen teid hoiatanud.

Natuke ka lõngast. Ka oma esimesed sokid üle aastate tegin ma kirjud. Mulle küll soovitati alustada ühevärvilise lõngaga, et oleks kergem jälgida, kuid olen põikpäine ning kindlasti on ju kirjut lõnga lahedam kududa! Siiski, nüüd kui ma kahekorra lõnga koon, tuleb ka rohkem jälgida, et kirjud lõngad ühtemoodi jookseks. Selleni pole veel jõudnud. Viimased sokilõngad on kõik ühevärvilised olnud, kuid kindlasti olen jällegi rohkem õppinud. Eks tasubki nüüd mingi hetk jälle kirjud kätte võtta.

Eri värvi sokid

Kes ütles, et sokid peavad samasugused olema? :P

Tegu teise tellimustööga, küll sõbrale, aga siiski. Kuna ta on väga värviline isiksus, siis oli vaja ka värvilisi sokke.

Kuna avastasin enda juures, et kohe üldse ei meeldi mulle kududa neid peenikesi sokilõngu, ning nende sokkidega alustasin ja harutasin oma viis korda, siis võtsin lõpuks kätte ja panin lõnga kahekorra jooksma. Palju kiiremini saab kududa ning ka sokid jäävad vastupidavamad. Kuna enamasti koon sokke koduseks kandmiseks, siis polegi hullu, kui nad paksemad on.

Nüüd vaid nii koongi, kui just paksem lõng pole.

Sussid tädipojale

Olen kord oma elus juba beebipapusid ka teinud, need olid vist kootud ja kasutasin mingisugust beebilõnga (kui mälu ei peta, siis oli see helesinine Baby Stampato). Pilti mul kahjuks sellest ei ole.

Beebieast kasvavad lapsed üsna kiiresti välja, kuid tahaks ju ikkagi midagi nunnut teha. Leidsin mingi hetk lahedada mustri ning tuli seda kohe katsetama hakata.

Kuna ma enamasti otsustan hoopiski teistsuguse lõnga kasuks, kui soovitatakse, siis tuleb iga kord ise mõistatada, kuidas õige silmade arv saada. Eriline proovilappide tegija ma ka pole - ma pigem harutan ja teen uuesti, kui teen täisväärtusliku proovilapi :P

Siinkohal polnud arvutamine väga keeruline - võtsin lihtsalt eelduseks lapse tallapikkuse ning ümbermõõdu ning heegeldasin, kuni parajad olid. Eriti meeldivad nende papude juures nööbid :3 Tegu on Jesse James nööpidega.

Ise olen rahul ja tõenäoliselt teen ka veel.

Jõulumuffinid

Selle aasta jõulukingiks otsutasin heegeldada terve hunniku jõulukuule. Sain hea hinnaga parajas mõõdus penoplastist palle ning lõnga on ju kodus niikuinii alati piisavalt :D

Tavalisematest kuulidest mul hetkel pilte pole - said enne ära kingitud, kui jõudsid pildile saada. Plaanis on paar näitekuuli ikka teha, et saaks ka need siia üles panna.

Tegin paar tükki peenemast heegelniidist, kuid parim tulemus jäi 50gr/125m lõngaga. Kasutasin metallikniidiga, karvast ning ka paar tavalist lõnga, kuid tundus ikkagi, et tahaks teha ka paar erilist kuuli. 

Kuskilt leidsin just sellise mõtte - muffinist jõulukuulid. Eelnevate kuulidega sai juba piisavalt katsetatud, kuidas need kõige paremini jäävad ning siin tuli ainult välja arvestada, kuidas neid satse teha. Lõpuks liimisin ka pisikesed helmed külge, et täisväärtuslik muffinitunne oleks :P

Ja üles saab riputada tamiiliga.

Kasahstani lipuvärvides sokid isale

Minu peres on väga põnev rändeajalugu. Nii on mu isa näiteks päris Kasahstanist, olles ise poolvenelane ja poolsakslane. Eelmine aasta kinkisime talle tübeteika - see on kas ümmargune või kandiline kerge müts, mida kantakse Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõstanis.. (https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCbeteika)

See aasta tuletasin talle tema kodumaad meelde taoliste sokkidega. Lõng on saadud Karnaluksist. Käisime noormehega seal järjekordsel lõngajahil ning ma just olin uurimas lõngade kaste, kui see lõng mulle silma torkas. Mis saaks veel parem olla!

Isa kannab terviseks :)

Minu kalli ämma tegemised :)